Thursday, October 20, 2011

Killing me inside

  Heihei!Otsustasin peale pikka aega jälle blogida.Tegin specially uue blogi nagu alustaks oma elu uuelt lehelt või siiski....nojah.Eelmise blogi viimasest postitusest on mu elu totaalselt muutunud ja juba sellest vahepealsest ajast võiks kirjutada omamoodi eluloo.Mulle on varemgi öeldud,et ma peaks elulooraamatu kirjutama,naah,ma ei saa aru miks,sest mul nii huvitav elu ka pole,et see kedagi huvitaks kui keegi ei taha just lugeda masendusest ja muust sajast probleemist.Enivei...ma ei tea kuskohast alustada ja kus lõpetada,kas kirjutada pikalt või lühidalt.Võib-olla paneks oma viimase 5 kuu põhilised märksõnad kirja ja siis natuke põhjalikumalt.Niisiis,need märksõnad tulevad nüüd siit: keska lõpp,davy,tupsu,vw,paide,roadtrip,öö,streetrace,Margot,tehikas,kultra,muusika,stalkerid.
 Nohnii,ma hetkel rohkem ei hakka loetleme märksõnu ma arvan.Lühidalt siis igast märksõnast midagi kirjeldavat ka.Alustama peaks tegelikult sellest,et nendest märksõnadest saab sotti ainult Margot ilmselt,sest ta on olnud põhitegelane viimased 5 kuud.Tänan abi ja toetuse eest kuigi parasjagu üksteise närve ka söönud eksole.Ilmselgelt ei peatanud meie seiklusi ja olemist ka need lisakilomeetrid,mis Säreverre kolimisel tekitas,pigem vastupidi.Me ju aeleme veel rohkem ringi nüüd.
 Jätkan nüüd kirjutatud järjekorras edasi.Keska lõpp.Oeh,see keskkooli aeg sai läbi.Keskkool oli tore aeg,toredad inimesed ja palju nalja.18 juuni läksime me kõik oma teed ja ausaltöeldes naljakas on mõelda,et kõik on praegu üle maailma laiali.I miss you!3 aastaga said osad praktiliselt pereliikmeteks ja koolis käimiseks motivatsioon oligi ainult näha inimesi ja rääkida nendega.Daipohh et õpsid möllasid sellepeale kui katus ära sõitis tüüpiliste lollide naljadega.Lõpuaktus oli liigutav kõigi jaoks.Nüüd me oleme vilistlased.
 18 juuni oli ka eriline sellepärast,et esimest korda läksin ma Paide.Ma olin korra varem Paides käinud,aga mitte autoga,mitte keset ööd...Siia võiks sellest ehk veidi pikemaltki rääkida,sest endiselt olen ma nendes mälestustes kinni.17nda õhtul arutasin ma davyga,et homne päev on õudne ja närvesööv...tema rahustas mind ja ütles,et kõik on okei.Tegelikult me toetasime üksteist ju alates 23nda aprilli varahommikust....ohjaah.Igastahes 18 oli kiire päev,kõik need asjatamised ja värgid.Lõpetamisel oli juba nii väsinud olla,et ei tahtnud mõeldagi,et nii palju külalisi koju tuleb,vaid oleks tahtnud lihtsalt magama keerata.Ma mäletan niii hästi seda,kuidas jälgisin kella ja külalisi,et ometigi nad võiks äram inna,sest ma ei jaksa enam istuda sedasi....tahtsin magama....lõpuks kui kell oli 22 kanti,siis tulid uued tuuled ja mõtlesin hoopis linnapeale minna.Ütlesin vanematele,et lähen lõpupeo eelsoojendusele korraks tsekkama,aga hoopis korjasin Margoti üles ja liikusime Pärnu randa.Nagu meie ikka,idime midagi korraldama ja helistasin davyle.Ajasime mula kui jalutasime mööda randa,õigemini Margot pidi kannatama kuidas mina mulisen.Lõppes see sellega,et davy andis mulle 5 minutit mõtlemisaega,et ma Paide sõidaks.Kell oli 23.55.Kes on selline napakas kes sõidaks sellisesse võõrasse kohta sellisel kellaajal ja teades,et pole luba küsinud auto jaoks ning auto polnud ka varem Pärnumaa piiridestki lahkunud ehk igatpisi riskantne.....Täiesti lampi tuligi otsus,et davai ma lähen.Margoti viskasin koju ära ja hakkasin Paide poole liikuma 0.45.Ma olin davyt ainult 1 korra varem näinud,siis kui ta ise Pärnusse tuli.Terve tee lobisesin ma Margotiga telefonitsi,et poleks igav ja oleks tegevust.Umbes tunni pärast jõudsingi Paide ja ma imestan,et sinna oskasin üldse sõita.Jõudsin auto Mksimarketi parklasse parkida kui juba sõitis kõrvale see sama punane sitane kolmekas.Ilma pika mõtlemise ja jututa istusingi sinna ning lasin end terve öö ringi sõidutada Järvamaal.Hakkasin hommikul poole 6 ajal umbes tagasi Pärnu sõitma.Sellest ööst sai alguse Paide ja sealne elu.Vanemad ei tea mul siiamaani sellest midagi.....ei sellest ööst,sellest Paidest või selle sitase kolmeka omanikust..
 Järgmisena ma mainisin tupsut.Nojaaah,enamus mõtlevad kindlasti mõne mehe peale,aga tupsu on minu auto värskeim hellitusnimi.Mu kullakallis VW Golf 3,hõbedane ratsu lillade velgedega,mis ustavalt kannab mind ja minu kompaniid mööda ilma ringi.Mida ma ilma tupsuta küll teeks...Mina julgen lubada,et tupsu pole pidanud olema sitane või vähemat sitaseks jääma rohkem kui päeva ja kuivale pole ta ka jäänud.Tupsuga oleme me kartmatud.Nii kartmatud,et võiksime vastu astuda millele iganes ja seda oleme ka tõestanud.Enesekindlus on olnud niii suur,et värisema pannud kõik teised....Tupsu pole 4 aasta jooksul ka nii palju kilomeetreid maha veerenud kui selle 5 kuuga.Julgen pakkuda et 700+km nädalas on normaalne....tuhandeid kilomeetreid maha sõitnud nüüdseks.Terve suve teda silitanud,paitanud ja putitanud ning nüüdseks oleme arvestatav tiim EVWK-s.Hetkeks vast kõik.Mu tupsu puhkab praegu Särevere ühika ees homseks välja,et siis taaskord Paide minna.Reede ju.
 Paide.OEH.Mhmh,oeh suurte tähtedega,sest me Margotiga oleme nakatanud Paide linnaga.See vajab omaette teemat ja rohkem aega,et kirjutada sellest elust seal.Paide sattusin ma davy pärast,aga paraku läks see nässu....aga me ei lõpetanud Paide trippe vaid oleme veel tihedamini seal käima hakanud ning sealse elu pea peale keeranud ilma liialdamata.Ma ei kirjuta prageu rohkem Paidest,sest seda tuleb nagunii veel ja veeel.
 Roadtrip.Nooh,ma vist enamvähem juba eelnevas jutus olen maininud,et tupsuga palju kilomeetreid maha sõitnud.Eks siia-sinna läbi linna,hahaa.No jummala iga õhtu/öö sai juulikuus ringi sõidetud.Enamjaolt sel ajal küll Pärnus aga vahel siis veel Paides.Tupsuga olen selle 5 kuu jooksul ära käinud näiteks Viljandis,Tartus,Tallinnas,Paides,Türil,Haapsalus....mitmeski kohas mitu korda.Roadtripile alati,ikka ja jälle ning ükskõik millal.
 Öö pole magamiseks!Olen seda koguaeg öelnud..ja nii ongi!Ei ole aega elu maha magada vaid tuleb seda nautida.Ööd on paganama ilusad ja mõnusad.Öösel käia ujumas,autoga sõita kuskil linnavahel ja reissida või siis kuskil vaikses kohas nagu näiteks tehika ääres tähti ja vankreid passida...mida veel tahta.
 Streetrace.No mis ma muud oskangi öeldak ui,et minust on saanud tõsine liiklushuligaan.Riskin ja rikun koguaeg.Pärnu neljapäeva õhtud ja nv ööd...noo...need kiirendused.Tssttt.....ja need espaki tiirud Paides...oioi.....ja siis veel viimase nv sõit Tallinnasse...OIOIOI,enam nii ei tasu teha.
 Tehikas.Special memories Paide tehikaga.Mida kõike seal korraldatud pole.No comments anymore.
 Kultra on muidugi põhipleiss.Paide süda ja elu.Kultras saab nii nalja kui draamat...võiks öelda,et nuttu ja naeru.Pole vist paidekaid,kes meid ei tunneks....vähemalt autoga.Kultra elu on ka rohkem kihelema hakanud pärast seda kui me tupsu ja Margotiga selle vallutasime.
 Muusika on ilmselgelt see,mis on palju igasuguseid vaidlusi ja jutte tekitanud.Ma ju ei kuula naiselikku mussi vaid korralikku tümmi.Autos lärtsub vana Estonia ja juht.Ilmselgelt olen ma rohkem träna kuulama hakanud...elatun ainuüksi dnb,dubstepi ja hardstylest.
 Stalkerid.Absoluutselt õige amet mulle ja Margotile vist,sest me oleme selle nii kuradima osavad,et ise ka ei usu.Ma usun et seda ei hakka kirjeldama ja ei tohikski oma ametisaladust reeta ju.
 Nohnii,aitab plärats tänaseks vist.Nii palu vast lõpetuseks,et hetkel on toredalt putsis olla.Mõnuuuus masekas kaelas.Midagi positiivset kuskilt leida ei oska ja no...aah...oi plinn noh.Sitt lugu lilleke ütleks sellepeale!Ma rohkem parem ei kirjuta,sest muidu lõpp liiga jube...nagu muinasjutu kirjutamine juba,et algus on kena ja ilus ning lõpus keegi sureb ära.Seda jama siis veel vaja.Selle asemel,et praegu õppida homseks hobuse anatoomia seedeelundkonnas rakeks tööks,kirjutasin mina seda blogi.No ehk oli asi seda väärt kah.Tsaupakaa!

No comments:

Post a Comment